Allergia

11.05.2015

Kuna suvi on aeg, mil loomadel löövad kõige sagedamini välja erinevad nahaprobleemid, räägime järgmistes artiklites natuke lähemalt selle põhjustest - allergiast.

Mis on allergia?
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebatavalise reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Kõigi organismide jaoks on eluliselt tähtis hoida organismi sisekeskkonna ühtsust, kuid samas tuleb pidevalt kokku puutuda erinevate välisteguritega. Seetõttu on organismidel arenenud keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad aga ka paljude teiste elundite ja kudede rakud. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja spetsiaalsed kaitsekehakesed, mida me tunneme antikehade nime all. Need tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnikord on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nii kulgeb organismis kaitsereaktsioon teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkus tähendab seda, et organism reageerib ebatavaliselt tugevalt teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkuks ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit või ainet, mis reaktsiooni esile kutsus, nimetatakse allergeeniks.
Allergeenid põhjustavad organismi sattudes mitmeid haigusnähte, mis võivad ilmenda kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib põhjustada väga tugeva reaktsiooni. Allergianähtude korral võivad olla kahjustatud nahk, hingamiselundid, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem.
Allergeenid jagunevad välisteks ja sisesteks teguriteks. Välised ehk eksoallergeenid omakorda jaotuvad mittenakkuslikeks (elutolm, õietolm, karvad, juuksed, kõõm, toiduained, kemikaalid, ravimid) ja nakkuslikeks (bakterid, seened, viirused).

Kuidas tekib allergiline reaktsioon nahas ja kuidas seda vältida?
Kui allergeen sattub esimest korda organismi, tekib seal kehaomane vastuaine – antikeha (immuunglobuliin E), mis kinnitub nahas ja limaskestades asuvatele nuumrakkudele. Kui sama allergeen sattub uuesti organismi, vallandub allergiline reaktsioon – allergeen ühineb antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusel puruneb nuumraku kest ja sealt vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis tekitavad allergianähtusid – näiteks histamiin tekitab nahas tugevat sügelust. See tähendab seda, et üldiselt on allergiline reaktsioon seotud spetsiifiliselt allergeeniga.

Allergia nähud
Koertel avaldub allergia tavaliselt sügelusena. See avaldub erinevate süptomitega:
• Jalgade närimine
• Näo vastu vaipa nühkimine
• Kratsimine (ekssesiivne) (eriti kaenla alt ja külgedelt)
• Korduvad kroonilised kõrvapõletikud
• Karvakadu (ehk alopeetsia)
• Katkine nahk
• Põletikud, mis alluvad antibiootikumiravile, aga korduvad kohe, kui antibiootikumiravi on lõppenud.
Võrreldes inimestega, esineb koertel harva heinanohu, oksendamist, kõhulahtisust või paistetust allergia tõttu. Tavaliselt avaldubki allergia läbi nahaprobleemi.

Miks allergia tekib?
Tuleb pidada meeles, et koer peab olema enne allergia väljakujunemist allergeeniga mõnda aega kokku puutunud. Erandid nagu putukahammustused, võivad välja kujuneda peale ühte ainsat kokkupuudet.
Allergia on koerte puhul suuresti geneetiline – on mitmeid koeratõuge, kelle puhul on allergiat väga tavalised, näiteks West Highland White terrier, šoti terjer, Lhasa Apso, inglise ja iiri setterid, retriiverid ja dalmaatsia koerad (neid tõuge on veelgi).
Kui probleem ei ole geneetilise taustaga, ei teata, miks loomal ülitundlikkus mingi aine vastu tekib.

Järgmises artiklis keskendume juba lähemalt toiduallergiale.

Autor: Mirjam Prints