Mis on veokoerasport?

13.04.2022

Veokoerasport jaguneb distantsi järgi kolmeks: sprint, keskpikk distants ja pikamaa distants. Pikamaa distantsi võistlused algavad reeglina alates 250 kilomeetrist. Kelgu ees on 8-16 koera, olenevalt võistlusreeglistest ning distantsi pikkusest. Koerarakend veab spetsiaalset võistluskelku koos vajaminema varustusega (ning kelgujuhiga). Võistlusdistantsi läbitakse nii öösel kui päeval. Puhkepauside ja sõiduaja suhe on iga kelgujuhi personaalne strateegia kogudistantsi läbimiseks. Finnmarkslopetil oli 600 km distantsi peale 6 nn checkpointi (vahepeatust), kus toimus nii koerte veterinaar- kui ka kelgujuhi varustuse kontroll, puhke- ja söögi-joogipaus nii koertele kui kelgujuhtidele. Samas võib kelgujuht otsustada puhata ka rajal ja checkpointist eemal. Võistluste käigus jälgitakse väga täpselt ja põhjalikult koerte heaolu, tervislikku seisundit. Kui on vähimgi vigastus või terviseprobleem, siis veterinaarid ja kohtunikud ei luba sellel koeral võistlust jätkata ja koer eemaldatakse rakendist. Kui kelgujuht avastab vahepeatuste vahepeal, et koeral on mingisugune vigastus vm terviseprobleem, paneb kelgujuht koera kelgul olevasse spetsiaalsesse kelgukotti ja sõidutatab lähimasse vahepeatusesse, kus veterinaarid koera üle vaatavad ning vajadusel võtab kelgujuhi meeskond koera oma hoole alla. Kelgujuhi meeskond liigub kogu võistluse vältel autoga vahepeatusest vahepeatusesse juhuks, kui kelgujuhil peaks abi vaja minema või kui on just nimelt vajadus mõni koer meeskonnale loovutada. Finnmarkslopetil on miinimum koerte arv, millega tohib lõpetada, 5 koera. Alla 5-koera rakendis peab kelgujuht võistluse katkestama.  Sisuliselt on pikamaa distantsi võistlus võistlus koerte eest hoolitsemise peale. Kui on kasvõi pisikene käpapadja vigastus, hakkab koer lonkama ja joosta enam ei saa. Seepärast on käpahooldus ja vigastuste ennestus pikamaa treeningutel väga tähtsal kohal. Loomulikult pole vähemtähtis koerte treenimine - keskmine pikamaa koer peaks suutma ööpäevas joosta ca 200km. Olenevalt raja reljeefist võib see mõnevõrra varieeruda.

Finnmarsklopetist

Märtsi alguses toimus Norras rahvusvaheline veokoeraspordi võistlus Finnmarkslopet, Eestit esindas võistlusel Rain Neumann. Kahjuks juhtus aga üsna  võistluse alguses Raini tiimiga õnnetus, rajal oli suur ca 1m sügavune auk, millesse nad pimedas ja laskumise pealt sisse sõitsid ning mille tagajärjel sai 2 koera vigastada. Rain küll vapralt jätkas, sest ülejäänud koerad olid heas toonuses, kuid otsustas siiski enne mägedesse ronimist katkestada, eelkõige koerte enda pärast, kuna nii väikse arvu koertega rakendis oleks ronimine neile raske olnud. Kokku läbis Rain 286,94 km, sai hindamatu kogemuse ning kindlasti on uuel aastal taas stardis, siis juba maailmameistri võistlustel.

Finnmarkslopet toimus 2022. aastal 41. korda. Sel aastal oli lühema, 600 km distantsi stardis 66 rakendit, pikema, 1200 km stardis 33 rakendit. Lisaks Norrale oli stardis rakendeid 10st eri riigist. Tegu on väga suure rahva- ja spordiüritusega, mida Norras kannab üle riigitelevisioon, sealhulgas mitte ainult starti ja finishit vaid otseülekandeid tehakse kogu võistluse jooksul nii rajalt kui vahepeatustest. Finnmarkslopet on Euroopa pikim, raskeim ja ka põhjapoolseim veokoeraspordi võistlus. Sellel aastal võitis pikema distantsi Thomas Waerner Norrast ning lühema, 600 km distantsi Ronny Wingren Soomest. Tegu on pikaaegsete ja väga kogenud meeskondadega. Selleks, et üldse Finnmarkslopetile võistlema pääseda on lisaks korralikule treeningule vajalik ka kvalifikatsioonvõistluse läbimine. Lühemale distantsile pääsemiseks vähemalt 150 km pikkuse ning 1200 km distantsi jaoks vähemalt 500 km distantsi pikkuse võistluse eelnev läbimine. Samuti on erinevad ja üsna spetsiifilised nõuded nii varustusele kui ka koertele (nt vaktsiinid, mida Eestis ei nõuta ja reeglina ei tehta). 

Koertest

Peamiselt kasutatakse pikamaa võistlustel nn alaska huskysid. Loomulikult saab sõita ja sõidetakse ka siberi huskyde ja ka malamuutidega, kuid võistluskonkurentsis on peamiselt alaska huskyd. Alaska huskyd pole küll FCI poolt ametlikult tunnustatud tõug, kuid nende aretuses on pikalt pandud rõhku just tööomaduste, kiiruse, vastupidavuse, töötahte, luustiku ja iseloomu parimate omaduste edasiaretamisele. See tähendab muidugi ka seda, et palju rõhku ei panda välimusele, näiteks karva- ja silmade värvile.

Rain jõudis kelgukoerteni tegelikult juba lapsepõlves, rakendades kodutalus plastikust salvokelgu ette oma nn tavalist õuekoera. Sellest ajast alates on tal olnud salajane unistus kasvatada kelgukoeri. Toona väikese poisi unistusest ongi nüüdseks kasvanud hobi ja elustiil. Vastupidiselt sprindile, kus kihutatakse suurtel kiirustel, on Rainile alati meeldinud rohkem koertega rahulikult metsas matkata (kelgutada). Eriti tore on seda teha koos perega, ütleb ta ise. Oma esimesed alaska huskyd tõi ta just Norrast. Nendest on nüüdseks välja kasvanud juba mitu põlve oma kasvandikke, kellest on samuti sirgunud edukad veo- ja sportkoerad. Lisaks on Rainil ka siberi huskyd ja 2 malamuuti. Raini on köitnud kelgukoerte hing, sõbralikkus, töötahe, tundlikkus, isepäisus, sitkus, armastus ning usaldus. Samuti peab ta enda ülesandeks hoida neid tõuge ning säilitada ja ka tutvustada põhjala traditsioone, mis tänapäevases maailmas on üha kiiremini kadumas.

Ettevalmistus

Veokoera treening algab tegelikult juba kutsikapõlves koeraga hea kontakti loomisega. Sellega saab algust teha juba väga noores vanuses, kui kutsikad alles emaga pesas on. 4-5-kuuselt saab alustada trakside selgapanemisega ja lühemate jooksutamistega. Kindlasti mitte veotrennidega, sest kutsika liigesed on alles väga arenemisjärgus. Kuid koos jooksmas-jalutamas saab juba ilusti käia. Edasi toimub sotsialiseerimine nii inimese, teiste koerte, olukordade jms-ga. Kogu suhtlus peab toimuma ainult läbi positiivse kogemuse. Alaska huskyd on selles osas eriti tundlikud. Igasugune negatiivne jääb pikaks ajaks meelde. Suures rakendis jooksevad koerad 1,5-2. eluaastaks.

Toitumisest

Teatavasti on sportkoerte puhul õige toitumine väga tähtis, et jaguks energiat ning motivatsiooni. Võistluse ajal sõid koerad 60% ulatuses Platinum Adult Chicken kuivtoitu, ülejäänu moodustas toortoit.

Tekst: Johanna Laak ja Rain Neumann
Pilt: Nele Aunap